KAPA sünnilugu

26.aprillil 1951 toimus toonases TPI ehk Tallinna Polütehnilise Instituudi võimlas Koplis üks ajalooline korvpallimäng. TPI korvpallimeistrivõistluste otsustavas kohtumises läksid vastamisi õppejõudude meeskond ja turniiril väljaspool arvestust osalenud koolipoisid instituudi nn šefluskoolist - instituudi poolt tolleaegses ühiskondlikult levinud vaimus “vabatahtlikku süvendatud tähelepanu ja abi” pälvinud koolist, ehk Tallinna 2. keskkoolist.

Uskumatu küll, kuid mitmete kogenud spordimeeste toel enesekindlalt mängule läinud õppejõudude meeskond koosseisus Johannes Palu, Harri Erm, Jevgeni Petuhhov, Raimond Räämet, Roman Ott, Herbert Neider, Harri Aumere, Leonid Allikas ja Jaroslav Dudkin osutus selles mängus kaotajaks pooleks, seda tulemusega 31:38. Väärib märkimist, et võidukas koolipoiste võistkonnas tegi teiste seas kaasa ka Peep Teder, hilisem KAPA liige nr 58!

Häbi alla neelanud, tegid mehed oma kaotusest ainuõige järelduse – alustada õppejõudude regulaarseid ja organiseeritud ühistreeninguid, mis pole lakanud tänaseni. Seetõttu loetaksegi korvpalliklubi KAPA sünnipäevaks just eelnimetatud korvpallimatši toimumise päeva, 1951. aasta 26. aprilli.

Sammhaaval hakkas ühine treenimine omandama klubilise tegevuse vormi. 1961. aastal alustati regulaarsete aastakoosolekute korraldamist ning algas klubiliikmete üle arvestuse pidamine, 1963. aastal said kõik mängijad tänaseni kestva tava kohaselt endile püsivalt kindlad (rinna)numbrid.

KAPA nime kannab klubi aastast 1967. Selle idee – nimetada klubi Kreeka tähestiku kümnenda tähe järgi – pakkus välja Vello Volt (KAPA liige nr 7). Nimi annab võimalusi mitmesugusteks sõnamängudeks, näiteks on seda kasutatud lühendina sõnadest „Karasta end palliga“.