KAPA luulesõnas
Alljärgneva luuletuse “Karasta end palliga” autor on TPI vilistlane, ehitusteadlane ja mitmete laulutekstide autor Otto Roots. Esmakordselt ilmus see ajalehes „Tallinna Polütehnik“ juba 1971. aastal.1
Karasta end Palliga
Karasta end Palliga
Lühendatult „KAPA“,
Kuigi lähed halliks Sa,
oled juba papa.
Numbrid 4, 3, 15
vanimad me salgas.
Tegid esimesi teid
kui kõik alles algas.
Ajapikku kollektiiv
nimekamaks kasvas.
Tubli treening ära viis
palju liigset rasva.
Külas oldud Gruusias
rääkimata Riiast,
saartelegi muuseas
kosti tulnud viia.
Päevatööle vaheldust
pallilõbu pakub.
Lakkamatu mängulust
laeb ka ajurakud.
Kapalastel tuju hea
kops ja süda normis.
Tervis iial alt ei vea,
vaim on ikka vormis.
Et te palju rõõmu veel
kohtate – on kindel!
Jätkugu su elutee
spordimängu rindel.
Alljärgneva 1975. aastast pärineva luuletuse “Nüüd läheb hirmsaks müdinaks” autor on KAPA isaks nimetatud Harri Erm (KAPA liige nr 15), kelle energilist tegevust klubi asjuri ehk asjaajajana meenutatakse hea sõnaga tänini. Abiks oli sõnaseadmisel ka Otto Roots. Selgituseks – treeningud toimusid toona veel Kopli hoones, mille võimla asus just suure auditooriumi kohal!
Nüüd läheb hirmsaks müdinaks
Nüüd läheb hirmsaks müdinaks
Pall lendab siia-sinna,
Et tudengid, kes loengul all,
pead hirmust tõstavad
ning kaovad joostes linna!
Vaid vana lektor teab,
mis toimub üleval:
„Ei ähvarda siin surm,
ei keegi tapa –
on lihtsalt kolmapäev
ja võimlas mängib KAPA!“
Alljärgnevat 1984. aastast pärit laulu on KAPA üritustel lauldud rahvalikul viisil “Kui heering elas kuival maal”, selle mugandatud sõnade autor on Peep Teder (KAPA liige nr 58).
Kapa laul aastast 1984
See lugu algas muistsel aal’
oli korvpall aus veel Eestimaal
Ka Tipi profid aru said,
et korvis peitub eluvaim.
Kuid treenida ei viitsind’ nad,
see polnd’ siis nende elulaad.
Ka ilma higi vaevata
said tudengitest jagu nad.
Kuid ühel päeval, oh sa mait
nad koolipoistelt kolki said!
Siis Harri ütles, nii ei saa
tuleb hakata meil treenima!
Nüüd kokku võeti 16 meest
ja võimlas vilgas elu kees.
Nii tekkis “KAPA” vennaskond,
kus kehtib range kodukord:
Kui tahad siia kuuluda
pead kolmapäeval treenima,
Kui aga jaksu jätkub veel,
Siis reedel teistkord’ kaasa tee.
Nagu ikka liigne jooksmine
vöib vötta kõri kuivale,
seepärast tihti juhtub nii,
et tee meid LePuSa-sse viib.2
Seal vaikselt, ilma naisteta
Saab kannu õlut rüübata.
Kui väge-võimu palju sees,
siis küla-peale kipub mees.
Mis ime siis, kui mõtled nii –
Meil “KAPA” annab “alibi”!
On “KAPA” elus paljugi
millest annaks teha salmisi!
Nüüd pange tööle oma pead
ja valmis seadke värsiread!
Et laulda võiks siis kogu koor –
See on me ühine folkloor!